Ja see iseenesestmõistetavus, kui ta niiviisi seisab. Ei mingit uhkeldamist, ei vähimatki üleolekut. Rahulolu? Võib-olla. Aga ainult sissepoole, iseenese sisse. Mitte teistele, mitte näitamiseks. Seda pole lihtsalt vaja. On nagu on. Ja hea on.

Lähemalt vaadates Oma saar