…seal kaugel, see on lahtine meri. Seal on vesi oma väärikas algolekus. Ometi on ta ka selles pehmete lumeräitsakate sajus, milles seistes vaatan ma hämmastunult rutakaid, tihedaid, teravaservalisi, külmunud, tardunud laineid. Ja ma tunnen, ihukarvade kerkides oma talveriietesse pakitud käsivartel, seda põgeneva merevee paanilist ruttu, ja tajun veel praegugi seda hetke, mil külm need lained kätte sai ja jäiste ridadena peatuma sundis. Jäätumine. Ja kivide taha takerdunud rüsijää oma mühkliku iluga, ning kivide peal see valusalt krobeline kate, mida langev lumi kiiruga siluda püüab. Needki on vee olekud. Läbi läheneva hämariku kumab pilvedest kummalist leebet õhtuvalgust. Ah siis niiviisi lahkub jaanuar. Seekord.