Tuult oli tunda. Üsna tugevat tuult. Kuidas olekski teisiti saanud? Lehvik laotas enda üle laia laotuse  ja tuul aina tõusis. Oli teda nüüd kuuma leevenduseks vaja, selles kippusin küll kahtlema. Olemine läks aina külmemaks ja kuuma polnud mul tulleski tunda. Aga hakka sa nüüd taevaga vaidlema! Ilu nimel lepid ka kõva pakasega. Ja ilu oli palju ja kauaks.